Rich Text Format tekst

Adobe Acrobat Reader tekst

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

Võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamise Lepingut ja eriti selle artiklit 130s (1),

Võttes arvesse Komisjoni ettepanekut¹⁾,

Võttes arvesse Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust²⁾,

Tegutsedes kooskõlas Lepingu artiklis 189c kirjeldatud protseduuriga³⁾,

1. Arvestades, et Lepingu artikli 130r sätete kohaselt seisnevad Ühenduse keskkonnapoliitika eesmärgid ja põhimõtted eelkõige reostuse vältimises, vähendamises ja nii palju kui võimalik kõrvaldamises, pidades esmatähtsaks sekkumist reostusallika juures ja loodusvarade mõistliku majandamise tagamist põhimõttel, et "reostaja maksab" ning et reostust peab vältima;

2. Arvestades, et Viies keskkonnategevusprogramm, mille üldpõhimõtted Nõukogu ja Nõukogus kokkutulevate liikmesriikide valitsuste esindajad kiitsid heaks oma 1.veebruari 1993. aasta otsuses ühenduse keskkonnapoliitika ja säästliku arengu programmi⁴⁾ kohta, peab ühelt poolt esmatähtsaks kompleksset reostuskontrolli kui olulist moodust inimtegevuse ja sotsiaalmajandusliku arengu ning loodusvarude ja nende taastumisvõime vahelise säästlikuma tasakaalu saavutamiseks, teiselt poolt;

3. Arvestades, et reostuse kompleksne vähendamine Ühenduse tasandil nõuab tööstusreostuse vältimise ja kontrolli kohta käivate Ühenduse õigusaktide muutmist ja täiendamist;

4. Arvestades, et Nõukogu 28.juuni 1984. aasta direktiivis 84/360/EMÜ⁵⁾,mis käsitleb tööstusettevõtete põhjustatud õhureostuse tõrjet, kehtestati üldraamistik, mille kohaselt õhureostust põhjustada võiva tööstusettevõtte kasutuselevõtuks või oluliseks muutmiseks on vaja eelnevat ametlikku luba;

5. Arvestades, et Nõukogu 4.mai 1976.aasta direktiivi 76/464/EMÜ⁶⁾ kohaselt nõutakse teatavate Ühenduse veekeskkonda reostada võivate ohtlike ainete keskkonda heitmiseks ametlikku luba;

6. Arvestades, et kuigi Ühenduse õigusaktid õhureostuse vastu võitlemiseks ning ohtlike ainete vetteheitmise vältimiseks või minimeerimiseks on olemas, ei ole veel selliseid õigusakte pinnasesseheite vältimiseks või minimeerimiseks;

7. Arvestades, et erinev kord reoaineheite kontrollimiseks õhku, vette või pinnasesse võib pigem soodustada reostuse liikumist ühest keskkonnaelemendist teise kui aidata kaasa kogu keskkonna kaitsmisele;

8. Arvestades, et kompleksse reostuskontrolli eesmärk on vältida reoaineheidet õhku, vette või pinnasesse, jäätmehooldega seonduv kaasa arvatud, kus vähegi võimalik, ning seal, kus see ei ole võimalik, neid nõnda minimeerida, et kogu keskkond oleks paremini kaitstud;

9. Arvestades, et käesolev direktiiv kehtestab reostuse kompleksse vältimise ja kontrolli üldraamistiku; arvestades, et direktiiv sätestab keskkonna kui terviku kaitsmiseks vajalikud reostuse kompleksse vältimise ja kontrolli rakendamise meetmed; arvestades, et kompleksne lähenemine reostuse kontrollimisele soodustab säästva arengu põhimõtte ellurakendamist;

10. Arvestades, et käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse, piiramata Nõukogu 27.juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ⁷⁾ (käsitleb riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamist) sätete kohaldamist; arvestades, et käesolev direktiiv ei takista direktiivi 85/337/EMÜ elluviimist ka siis, kui loa andmisel peab arvesse võtma lisanduvat teavet või järeldusi;

11. Arvestades, et liikmesriigid peavad astuma vajalikke samme, et lisas I loetletud valdkondade ettevõtete käitajad tegutseksid teatavaid põhimõttelisi üldkohustusi järgides; arvestades, et selle saavutamiseks piisab, kui pädevad asutused loa väljaandmistingimuste määramisel neid põhimõtteid arvestavad;

12. Arvestades, et mõnda käesoleva direktiivi kohast sätet saab olemasolevate käitiste suhtes kohaldada mingi kindlaksmääratud aja jooksul, ülejäänuid aga käesoleva direktiivi rakendumise kuupäevast;

13. Arvestades, et paremaks ja tõhusamaks jagusaamiseks reostusprobleemidest peab käitaja silmas pidama keskkonnaaspekte; arvestades, et neid aspekte on vaja teatavaks teha luba väljastavale pädevale asutusele või asutustele nende veenmiseks, et kõik reostust vältivad või kontrollivad meetmed on kavandatud; arvestades, et väga erinevad loataotluskorrad võivad põhjustada keskkonnakaitse ja avaliku arvamuse erineva taseme; arvestades, et seetõttu peaksid käesoleva direktiivi kohased loataotlused sisaldama miinimummäära vajalikke andmeid;

14. Arvestades, et loa väljastamise korra ja tingimuste täielik kooskõlastamine pädevate asutuste vahel võimaldab kõige paremini kaitsta kogu keskkonda;

15. Arvestades, et pädev asutus (või asutused) väljastab loa või muudab seda ainult siis, kui komplekssed õhu-, vee- ja pinnasekaitsemeetmed on kavandatud;

16. Arvestades, et luba peab sisaldama kõiki meetmeid, mida peab rakendama kogu keskkonna võimalikult tõhusaks kaitsmiseks; arvestades, et ilma et see piiraks loa andmise korda, need meetmed võivad sisalduda ka siduvates nõuetes;

17. Arvestades, et heite piirväärtused, -näitajad või samaväärsed tehnilised meetmed tuleb määrata parimast võimalikust tehnikast lähtuvalt, nõudmata seejuures mingi konkreetse tehnilise seadme või tehnoloogilise protsessi kasutamist ning arvesse võtmata asjassepuutuva käitise tehnilisi näitajaid, geograafilist asukohta ja kohalikke keskkonnatingimusi; arvestades, et iga loa tingimustes sisalduvad sätted kaug- või ülepiirireostuse minimeerimiseks ja kogu keskkonna tõhusaks kaitsmiseks;

18. Arvestades, et see, kas ja kuidas arvestada asjassepuutuva käitise tehnilisi näitajaid, geograafilist asukohta ja kohalikke keskkonnatingimusi, jääb liikmesriikide otsustada;

19. Arvestades, et kui keskkonnakvaliteedi standard seab rangemaid nõudeid, kui on võimalik parimat võimalikku tehnikat rakendades täita, seatakse loas lisatingimusi, ilma et need piiraksid teiste, keskkonnakvaliteedi standardite rahuldamismeetmete rakendamist;

20. Arvestades seda, et parim kättesaadav tehnika aja jooksul muutub, eriti tehnika arengut silmas pidades, peavad pädevad asutused arengut pidevalt jälgima või saama selle kohta teavet;

21. Arvestades, et käitisesisesed muudatused võivad suurendada reostust; arvestades, et igast sellisest keskkonda mõjutada võivast muudatusest peab teatama pädevale asutusele või asutustele; arvestades, et käitise oluliseks muutmiseks on vaja käesoleva direktiivi kohast ametlikku luba;

22. Arvestades, et loa tingimusi peab aeg-ajalt läbi vaatama ja vajaduse korral ajakohastama; arvestades, et teatud tingimustel vaadatakse need load igal juhul uuesti läbi;

23. Arvestades, et üldsuse teavitamiseks käitiste kasutamisest ja nende võimalikust keskkonnamõjust ning kõigile arusaadava loaandmiskorra tagamiseks kogu Ühenduses peab üldsus enne igasuguse otsuse vastuvõtmist teada saama loa taotlemisest uute käitiste rajamiseks või olemasoleva oluliseks muutmiseks ning saama näha luba ennast, ajakohastatud luba ning asjasse puutuvaid seireandmeid;

24. Arvestades, et peamiste heidete ja nende allikate loendi koostamist võib pidada tähtsaks vahendiks reostuse ulatuse võrdlemiseks Ühenduses; arvestades, et sellise nimekirja valmistab ette korralduskomitee abil Komisjon;

25. Arvestades, et parima võimaliku tehnika arendamine ja selle kohta käiva teabe vahetamine Ühenduse tasandil aitab tasandada tehnoloogilist ebavõrdsust Ühenduses, soodustab Ühenduses kehtivate piirväärtuste ja kasutatava tehnika ülemaailmset teavitamist ning aitab liikmesriike käesolevat direktiivi tulemuslikult rakendada;

26. Arvestades, et käesoleva direktiivi rakendamise ja tõhususe kohta peab regulaarselt koostama aruandeid;

27. Arvestades, et käesolev direktiiv käsitleb käitisi, mille reostus- ja seega ka ülepiirireostpotentsiaal on suur; arvestades, et kui taotletakse luba niisuguste uute käitiste rajamiseks või olemasolevate oluliseks muutmiseks, mis võivad avaldada tunduvat negatiivset keskkonnamõju, on vaja riikidevahelist arutelu; arvestades, et taotlused niisugusteks ettevõtmisteks peavad olema tõenäolisel mõjutatava liikmesriigi üldsusele kättesaadavad;

28. Arvestades, et teatud käesoleva direktiiviga reguleeritud käitise- ja reoainekategooriate kohta võidakse nõuda heite piirväärtuste määramist Ühenduse tasandil; arvestades, et sellised heite piirväärtused määrab Nõukogu vastavalt Lepingu sätetele;

29. Arvestades, et käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse ilma et see piiraks Ühenduse töötervishoiu- ja tööohutusnõuete kohaldamist,

¹⁾ EÜT C 311, 17.11.1993, lk 6 ja EÜT C 165, 1.07.1995, lk 9.

⁴⁾ EÜT C 138, 17.05.1993, lk 1.

⁷⁾ EÜT L 175, 5.07.1985, lk 40

Eesmärk ja reguleerimisala

Käesoleva direktiivi eesmärk on jõuda lisas I loetletud tegevustest põhjustatud reostuse kompleksse vältimise ja kontrollini. Ilma et see piiraks direktiivi 85/337/EMÜ ja teiste asjakohaste Ühenduse normide kohaldamist, sätestab direktiiv meetmed reoainete eelloetletud tegevustest põhjustatud õhku-, vette ja pinnasesseheite, jäätmed kaasa arvatud, vältimiseks või, kui seda ei suudeta teha, vähendamiseks eesmärgiga tõhusalt kaitsta kogu keskkonda.

Määratlused

Käesoleva direktiivi kohaldamisel:

1. 'aine' tähendab mis tahes keemilist elementi ja selle ühendeid, välja arvatud radioaktiivsed ained direktiivi 80/836/Euratom (8) tähenduses ja geneetiliselt muudetud organismid direktiivi 90/219/EEC (9) ja direktiivi 90/220/EEC (10) tähenduses;

2. 'reostamine (reostus)' tähendab ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest tulenevat otsest või kaudset heitmist õhku, vette või pinnasesse nõnda, et see võib ohustada inimtervist või keskkonna seisundit, kahjustada asjaomandit, rikkuda või häirida keskkonna nautimist või muud seaduspärast kasutamist;

3. 'käitis' tähendab paikset tehnilist tervikut, milles tegeldakse ühe või mitme lisas I loetletud tegevusega või tegevusega, mis on tehniliselt seotud selles paigas tehtavaga, ning mis võiksid mõjutada heidet ja reostust;

4. 'olemasolev käitis' tähendab töötavat käitist või käitist, mis oli enne käesoleva direktiivi jõustumist saanud siis kehtinud õigusaktide kohase tegevusloa või mis vastas pädeva asutuse arvates loa saamiseks vajalikele nõuetele, tingimusel, et see käitis pannakse käiku hiljemalt aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva;

5. 'heide' tähendab ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsest või kaudset heitmist käitisele kuuluvast paiksest või hajusast allikast õhku, vette või pinnasesse;

6. 'heite piirväärtus' tähendab mitmesuguseid heidet iseloomustavaid ainesisaldusi ja/või massi, mida ei tohi mingi ajavahemiku või mingite ajavahemike kestel ületada.

Heite piirväärtusi võidakse sätestada ka teatavate ainerühmade või -kategooriate kohta, eriti nende kohta, mis on loetletud lisas III. Ainete heite piirväärtused kehtivad tavaliselt kohas, kus aine käitisest väljutatakse, kusjuures nad tuleb määrata mis tahes lahjendust arvestamata. Ilma et see piiraks direktiivi 76/464/EEC ega seda rakendavate direktiivide kohaldamist, võib kaudse heite puhul vette võtta piirväärtuste määramisel arvesse reoveepuhasti toime tingimustel, et kogu keskkonna kaitstus on nõutaval tasemel tagatud ning keskkonnareostus ei suurene;

7. 'keskkonna kvaliteedistandard' tähendab kogumit Euroopa Ühenduse õigusaktides sätestatud nõudeid, mis peavad olema igal ajal teatavas keskkonnas või selle osas täidetud;

8. 'pädev asutus' tähendab ametiasutust, ametiasutusi või organeid, mis liikmesriikide õigusaktide kohaselt vastutavad käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste täitmise eest;

9. 'luba' tähendab kirjalikku otsust või selle osa (või mitut otsust), mis lubab kasutada käitist või selle osa, mille kohta kehtivad mingid tingimused, nõnda, et käesoleva direktiivi nõuded oleksid täidetud. Luba võib hõlmata üht või mitut samas kohas sama käitaja kasutatavat käitist või käitiseosa;

10. (a)'tegevuse muutus' tähendab käitise olemuse või toimeviisi niisugust muutumist või laiendamist, mis võib avaldada mõju keskkonnale;

(b)'oluline muutus' tähendab tegevuse niisugust muutust, millega võib pädeva asutuse arvates kaasneda oluline kahjulik mõju inimesele või keskkonnale;

11. 'parim võimalik tehnika' tähendab kõige tõhusamaid ja kõrgemal arengutasemel olevaid võtteid ning nende rakendusviise, mille järgi mingit tehnikat võib pidada sobivaks heite sätestatud piirväärtusteni jõudmiseks, et vältida, või kui see ei ole võimalik, vähendada heidet ja selle mõju kogu keskkonnale:

• 'tehnika' hõlmab nii tehnoloogiat kui käitise kavandamist, ehitust, hooldamist, käitust ja käigust kõrvaldamist,

• 'võimalik' tehnika tähendab niisugusel arengutasemel olevat tehnikat, mis on käitajale mõistlikul moel kättesaadav ning mida saab vaatlusaluses tööstusharus nii maksumust kui paremusi arvestades majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetaval moel kasutusele võtta, olenemata sellest, kas tehnika on kasutusel või loodud vastavas liikmesriigis või mitte;

• 'parim' tähendab kõige tõhusamat püüdlemisel kogu keskkonna kaitsmise poole.

Parima võimaliku tehnika valikul tuleb erilist tähelepanu pöörata lisas IV loetletud asjaoludele.

12. 'käitaja' tähendab füüsilist või juriidilist isikut, kes käitist käitab või valdab või kellele on siseriiklike seadusaktide kohaselt pandud majandusvastutus käitise tehnilise toimimise eest.

Käitaja põhikohustusi reguleerivad üldpõhimõtted

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et pädevad asutused tagaksid käitiste käitamist nõnda, et:

1. on rakendatud kõik meetmed reostuse vältimiseks, eelkõige parima võimaliku tehnika kasutamise teel;

2. ei põhjustata olulist reostust;

3. välditakse jäätmeteket vastavalt Nõukogu 15.juuli 1975. aasta direktiivile 75/442/EMܹ⁾ jäätmete kohta; kui jäätmeid tekitatakse, siis nad ka taaskasutatakse või, kui see ei ole tehniliselt ega majanduslikult võimalik, kõrvaldatakse, vältides või vähendades seejuures mis tahes kahjulikku mõju keskkonnale;

4. energiat kasutatakse otstarbekalt;

5. on võetud vajalikud meetmed õnnetusjuhtumite vältimiseks ja nende tagajärgede piiramiseks;

6. tegevuse lõpetamisel on võetud vajalikud meetmed, et vältida reostusriski ja viia tegevuskoht rahuldavasse seisundisse.

Käesoleva artikli nõuete täitmiseks piisab, kui liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused arvestavad loa tingimusi määrates käesolevas artiklis sätestatud üldpõhimõtteid.

¹⁾ EÜT L 194, 25.07.1975, lk 39. Direktiiv viimati muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ (EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48)

Load uute käitiste käikuandmiseks

Ilma et see piiraks Nõukogu 24.novembri 1988. aasta direktiivis 88/609/EMÜ ¹⁾ , mis käsitleb

teatud ainete õhkuheite piiramist suurtest põletusettevõtetest, sätestatud erandite kohaldamist, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et ühtki uut käitist ei anta käiku ilma käesoleva direktiivi kohase loata.

¹⁾ EÜT L 336, 7.12.1988, lk.1. Direktiivi viimati muudetud direktiiviga 90/656/EMÜ (EÜT L 353, 17.12.1990, lk.59)

Nõuded loa andmise kohta olemasolevatele käitistele

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et pädevad asutused kannaksid artiklite

   6 ja 8 kohaste lubade väljaandmisega või, kui vaja, loatingimuste läbivaatamise ja ajakohastamisega hoolt, et olemasolevad käitised toimiksid, artiklite 3, 7, 9, 10 ja 13, artikli 14 esimese ja teise alapunkti ning artikli 15 (2) nõuete kohaselt hiljemalt kaheksa aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist, ilma et see piiraks Ühenduse sellekohaste õigusaktide kohaldamist.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kohaldada olemasolevates käitistes käesoleva direktiivi jõustamise kuupäevast alates artiklite 1, 2, 11, 12, 14 kolmanda alapunkti, 15 (1), (3) ja (4), 16, 17ja 18 (2) sätteid.

Loataotlused

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et pädevale asutusele esitatud loataotluses kirjeldataks:

   - käitist ja selles tehtavat,

   - toor- ja abimaterjale ning käitises kasutatavaid või toodetavaid aineid ja energiat,

   - käitise heiteallikaid,

   - tingimusi käitise asukohas,

   - käitisest igasse keskkonnaelementi lähtuda võiva heite iseloomu ja suurust ning seda kuidas heited võivad keskkonda oluliselt kahjustada,

   - kavandatavat tehnoloogiat või muid tehnilisi võtteid käitisest lähtuvate heidete vältimiseks või, kui see ei ole võimalik, vähendamiseks,

   - kus vaja, kavandatavaid meetmeid jäätmetekke vältimiseks ja jäätmete taaskasutamiseks käitises,

   - muude käitaja artiklis 3 sätestatud põhikohustusi reguleerivate üldkohustuste täitmiseks kavandatavaid meetmeid,

   - kavandatavaid heiteseiremeetmeid.

   Loataotlus peab sisaldama ka tehniliste üksikasjadeta kokkuvõtet loetletud punktidest.

2. Kui käesoleva artikli nõudeid rahuldavat teavet leidub direktiivi 85/337/EMÜ kohases materjalis või Nõukogu 24.juuni 1982. aasta teatavate tööstusettevõtete avariiriski käsitleva direktiivi 82/501/EMܹ) kohases ohutusaruandes või mõne muu õigusakti nõudel koostatud dokumendis, võib seda teavet loataotluses kasutada või sellele lisada.

Kompleksne lähenemine lubade andmisse

Et kõik asjakohased pädevad asutused tagaksid kompleksse lähenemise lubade andmisse,

võtavad kõik liikmesmaad meetmed selleks, et loa tingimused ja väljaandmise kord, kui asjaga tegeleb rohkem kui üks pädev asutus, oleksid ühesugused kõigis sellega tegelevates pädevates asutustes.

Otsuste tegemine

Ilma, et see piiraks muude siseriiklikes ja Ühenduse õigusaktides sätestatud nõuete kohaldamist, annab pädev asutus loa ainult siis, kui selles sisalduvad tingimused, mis tagavad käitise vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele. Vastasel korral luba ei anta. Kõigis uuetes ja muudetud lubades peavad olema üksikasjaliselt kirjeldatud käesoleva direktiivi kohased meetmed õhu, vee ja pinnase kaitsmiseks.

Loas sisalduvad tingimused

1. Liikmesriigid tagavad, et luba sisaldab kõiki artiklite 3 ja 10 nõuete täitmiseks vajalikke meetmeid, et kogu keskkond oleks õhu, vee ja pinnase kaitsmise kaudu tõhusalt kaitstud.

2. Uue käitise või olulise muutuse puhul, mille kohta kehtib direktiivi 85/337/EEC artikkel 4, võetakse loa andmisel arvesse käesoleva direktiivi artiklite 5, 6 ja 7 kohane teave ja selle põhjal tehtud järeldused.

3. Luba sisaldab heite piirväärtusi reoainete, eriti lisas III loetletute kohta, mida võidakse käitisest olulisel hulgal keskkonda heita, pidades silmas nende iseloomu ja võimet kanda reostust ühest keskkonnaelemendist (vesi, õhk ja pinnas) teise. Vajaduse korral sisaldab luba asjakohaseid nõudeid pinnase ja põhjavee kaitsmise ning käitises tekkivate jäätmete käitlemise kohta. Kus vaja, võidakse piirväärtusi täiendada või asendada samaväärsete näitajate või ettekirjutustega tehniliste meetmete kohta. Lisa I alapealkirja 6.6. all loetletud käitiste käesoleva artikli kohastes heite piirväärtustes võetakse arvesse nende käitiste omapära praktilistest kaalutlustest lähtuvalt.

4. Ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, võetakse lõigus 3 osutatud heite piirväärtuste, samaväärsete näitajate ja tehniliste meetmete kehtestamisel aluseks parim võimalik tehnika, nõudmata mingi konkreetse tehnilise seadme või tehnoloogia kasutamist, kuid võttes arvesse asjassepuutuva käitise tehnilisi näitajaid, geograafilist asukohta ja kohalikke keskkonnatingimusi. Kindlasti sätestatakse loas meetmed kaug- või ülepiirireostuse minimeerimiseks ja kogu keskkonna tõhusaks kaitsmiseks.

5. Luba peab sisaldama vajaliku heiteseire nõudeid, osutades mõõtmismetodoloogiat ja -sagedust, hinnangu andmise korda ning kohustust anda pädevale asutusele loas seatud tingimuste täitmise kontrollimiseks vajalikke andmeid. Lisas I alapealkirja 6.6. all loetletud käitiste puhul võib käesolevas lõigus osutatud meetmete kavandamisel arvestada kulusid ja loodetavaid tulemusi.

6. Loas peavad sisalduma ebaharilikes käitustingimustes võetavad meetmed. Kui on oht kahjustada keskkonda, sisalduvad loas käikuandmist, lekkekäitlust, äkkseisakuid ja töö lõpetamist käsitlevad sätted. Luba võib sisaldada ka ajutisi erandeid lõigu 4 nõuetest, kui pädeva asutuse poolt heaks kiidetud taastamiskava tagab, et need nõuded täidetakse kuue kuu jooksul ning kui projekti tulemuseks on reostuse vähendamine.

7. Luba võib sisaldada muid konkreetseid, liikmesriigi või pädeva asutuse meelest käesoleva direktiivi kohaldamiseks vajalikke tingimusi.

8. Ilma et see piiraks kohustust rakendada loa andmise käesoleva direktiivi kohast korda, võivad liikmesriigid teatavate käitisekategooriate puhul lisada teatavaid nõudeid üldsiduvatesse reeglitesse, selle asemel et nõuda neid konkreetsetes lubades, tingimusel, et loa andmisele lähenetakse kompleksselt ning et kogu keskkond on samaväärse tõhususega kaitstud.

Parim võimalik tehnika ja keskkonnakvaliteedi standardid

Kui keskkonnakvaliteedi standard seab rangemaid tingimusi, kui on võimalik parima võimaliku tehnika rakendamisega saavutada, siis nõutakse loas lisameetmeid, ilma et see piiraks muude keskkonnakvaliteedi standardite rahuldamiseks vajalike meetmete rakendamist.

Parima võimaliku tehnika areng

Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus jälgib või saab teavet parima võimaliku tehnika arengu kohta.

Käitajapoolsed muudatused käitise tegevuses

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et käitaja teavitab pädevaid asutusi igast kavandatavast artikli 2 (10) (a) kohasest muutusest käitise tegevuses. Kui vaja, uuendavad pädevad asutused luba või selle tingimusi.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et käitise tegevuses ei tehta mingeid käitaja kavandatud artiklis 2 (10) (b) määratletud olulisi muudatusi ilma käesoleva direktiivi kohase loata. Loataotlus ja pädeva asutuse otsus peavad hõlmama neid käitise osi ja neid artiklis 6 loetletud aspekte, mida muudatused võivad mõjutada. Artiklite 3 ja 6 kuni 10 ning artikli 15 (1), (2) ja (4) asjakohaseid sätteid peab kohaldama selle kohta, mida kavatsetakse muuta.

Loatingimuste ülevaatamine ja ajakohastamine pädevas asutuses

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et pädevad asutused vaatavad loatingimused korrapäraselt üle ja vajaduse korral ajakohastavad neid.

2. Loatingimused vaadatakse igal juhul üle, kui:

- käitise põhjustatud reostus on nii oluline, et loas antud heite piirväärtusi peab uuesti läbi vaatama või uuendama,

- parima võimaliku tehnika oluline muutumine võimaldab ilma suuremate kulutusteta heidet tunduvalt vähendada,

- tehnoloogiaprotsessi või tegevuse ohutuse huvides peab rakendama muid tehnilisi võtteid,

- Ühenduse või riigi uute õigusaktide uued sätted seda nõuavad.

Loatingimuste järgimine

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et:

- käitaja järgib käitise kasutamisel loas esitatud tingimusi,

- käitaja teavitab regulaarselt pädevat asutust heiteseire tulemustest ja teatab viivitamatult igast keskkonda oluliselt mõjustavast vahejuhtumist või avariist,

- käitisekäitajad osutavad pädeva asutuse esindajatele igakülgset abi, et nad saaksid käitise tegevust kontrollida, võtta proove ja koguda vajalikku teavet oma tööks käesoleva direktiivi nõuete täitmisel.

Teabe kättesaadavus ja üldsuse osalemine loa andmises

1. Ilma et see piiraks Nõukogu 7.juuni 1990. aasta direktiivi 90/313/EMܹ⁾ vaba juurdepääsu kohta keskkonnateabele (14), võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et loataotlused uute käitiste jaoks või oluliseks muutmiseks oleksid sobiva aja vältel üldsusele kättesaadavad, et ta saaks avaldada oma arvamust enne, kui pädev asutus teeb oma otsuse. Otsuse, millele on lisatud vähemalt loakoopia, ja mis tahes hilisemad ajakohastused, peab tegema üldsusele kättesaadavaks.

2. Artiklis 9 osutatud loatingimustega nõutud heiteseire andmed, mida hoitakse pädevas asutuses, peavad olema üldsusele kättesaadavad.

3. Komisjon avalikustab iga kolme aasta tagant liikmesriikidelt saadud andmete põhjal ülevaate suurematest reoaineheidetest ja nende allikatest. Komisjon kehtestab teabeedastuse vormi ja üksikasjad vastavuses artiklis 19 sätestatud korraga. Samas korra kohaselt võib Komisjon soovitada meetmeid, et esimeses alapunktis osutatud heiteülevaates avaldatavad andmed ning ka muudest registritest ja allikatest saadud andmed omavahel sobiksid ja üksteist täiendaksid.

4. Lõike 1, 2 ja 3 kohaldatakse direktiivi 90/313/EMÜ artiklis 3 (2) ja (3) sätestatud piirangute kohaselt.

Teabevahetus

1. Teabe vahetamise eesmärgil võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et saata Komisjonile kolme aasta tagant, esimest korda aga 18 kuu jooksul käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast, olemasolevad andmed lisas I loetletud tegevuste kohta kehtivatest piirväärtuste ning, kui võimalik, andmed artiklis 9 viidatud parima võimaliku tehnika kohta, millele need piirväärtused vastavad. Hiljem neid andmeid täiendatakse käesoleva artikli lõigus 3 sätestatud korras.

2. Komisjon korraldab liikmesriikide ja asjassepuutuvate tööstusharude vahel teabevahetust parima võimaliku tehnika, selle arengu ja kaasneva seire kohta. Komisjon avaldab teabevahetustulemused iga kolme aasta tagant.

3. Aruanded käesoleva direktiivi rakendamise ja tulemuslikkuse kohta Ühenduse teiste keskonnakaitsevõtetega võrreldes koostatakse direktiivi 91/692/EEC artiklites 5 ja 6 sätestatud korras. Esimene aruanne hõlmab kolme direktiivi artiklis 21 osutatud jõustumise kuupäevale järgnevat aastat. Aruande koos võimalike ettepanekutega esitab Komisjon Nõukogule.

4. Liikmesriigid loovad või määravad asutuse või asutused, mis vastutavad lõikudes 1, 2 ja 3 osutatud teabevahetuse eest ning teatab neist Komisjonile.

Ülepiirimõju

1. Kui liikmesriik teab, et käitis võib oluliselt kahjustada teise liikmesriigi keskkonda või kui tõenäoliselt oluliselt kahjustatav liikmesriik seda nõuab, saadab liikmesriik, kelle territooriumil asuvale käitisele artikli 4 või 12 (2) kohast luba luba taotleti, kahjustatavale liikmesriigile artikli 6 kohaselt ette valmistatud teabe samal ajal, kui ta teeb selle kättesaadavaks oma riigi üldsusele. Selline teave on aluseks igasugustele konsultatsioonidele, mis võivad kahe liikmesriigi vastastikuste ja võrdväärsete suhete raames osutuda vajalikuks.

2. Kahepoolsete suhete raames hoolitsevad asjassepuutuvad liikmesriigid, et lõigus 1 osutatud juhtudel tehakse loataotlused sobiva ajavahemiku kestel kättesaadavaks ka tõenäoliselt kahjustatava liikmesriigi üldsusele, nii et tal oleks enne pädeva asutuse otsust võimalik avaldada oma arvamust.

Ühenduses kehtivad heite piirväärtused

1. Komisjoni ettepanekul kehtestab Nõukogu Lepingus sätestatud korras heite piirväärtused:

- lisas I loetletud käitisekategooriate kohta, välja arvatud selle lisa punktides 5.1 ja 5.4 käsitletud prügilad,

- lisas III loetletud reoainete kohta, mille puhul on vaja Ühenduse tegevust, eriti artiklis 16 sätestatud teabevahetuse suhtes.

2. Kui käesolevale direktiivile vastavad Ühenduse heite piirväärtused puuduvad, kohaldatakse lisas I loetletud käitiste kohta vähemalt lisas II osutatud direktiivides ja muudes Ühenduse õigusaktides sisalduvaid asjakohaseid heite piirväärtusi. Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi nõudeid, määrab Nõukogu Komisjoni ettepanekul Lepingus sätestatud korras tehnilised nõuded, millele peavad vastama lisa I punktides 5.1 ja 5.4 osutatud prügilad.

Komitee artikli 15 (3) kohane tegevus

Komisjoni abistab liikmesriikide esindajatest moodustatud komitee, mille eesistuja on Komisjoni esindaja. Komisjoni esindaja esitab komiteele arutamiseks eelnõu kavandatavatest meetmetest. Komitee annab eelnõu kohta oma arvamuse aja jooksul, mille eesistuja võib määrata lähtudes asja pakilisusest. Arvamus antakse häälteenamuse alusel, rakendades Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 148 lõiget (2), mis sätestab protseduuri juhuks, kui Nõukogul tuleb langetada otsus Komisjoni ettepaneku vastuvõtmise kohta. Komitee koosseisu kuuluvate liikmesriikide esindajate hääli arvestatakse ülalnimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta. Komisjon kiidab kavandatud meetmed heaks, kui need on vastavuses komitee otsusega. Kui komitee ei ole kavandatud meetmetega nõus või kui arvamust ei avaldata, esitab Komisjon Nõukogule viivitamatult ettepaneku vajalike meetmete kohta. Nõukogu langetab otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega. Kui Nõukogu pole kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil talle meetmete eelnõu saadeti, oma otsust teinud, siis Komisjon kiidab kavandatavad meetmed heaks.

Üleminekusätted

1. Ilma et see piiraks direktiivis 88/609/EMÜ osutatud erandeid, kehtivad direktiivi 84/360/EMÜ, direktiivi 76/464/EMÜ artiklites 3, 5, 6 (3) ja 7 (2) ning teiste lisas II loetletud direktiivide loaandmist käsitlevad sätted olemasolevate käitiste lisas I loetletud tegevuste kohta seni, kuni pädevad asutused ei ole võtnud käesoleva direktiivi artiklis 5 nõutud meetmeid.

2. Lõigus 1 osutatud direktiivide loaandmissätteid ei kohaldata käitiste kohta, mis on lisas I loetletud tegevusalade suhtes käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeval uued.

3. Direktiiv 84/360/EMÜ tühistatakse 11 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva. Nii pea kui käitise suhtes on võetud artiklites 4, 5 või 12 ette nähtud meetmed, direktiivi 76/464/EMÜ artiklis 6 (3) sätestatud erand käesoleva direktiiviga reguleeritud käitiste kohta enam ei kehti. Nõukogu võib Komisjoni ettepanekul vajaduse korral muuta lisas II loetletud direktiivide asjakohaseid sätteid, et kohandada need käesoleva direktiivi nõuetega kuni punktis 1 viidatud direktiivi 84/360/EMÜ tühistamise kuupäevani.

Jõustamine

1. Käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud seadused, määrused ja halduskorraldused võtavad liikmesriigid vastu hiljemalt kolm aastat pärast direktiivi jõustumist ning teatavad sellest kohe Komisjonile. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad ametliku avaldamise korral nendesse meetmetesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi määravad liikmesriigid.

2. Liikmesriigid saadavad Komisjonile käesoleva direktiivi rakendusalas vastu võetud riiklike õigusnormide kirjalikud tekstid.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast avalikustamist.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

24. september 1996 Nõukogu nimel,

eesistuja

E. Fitzgerald

____________________ ____________________ ____________________

ARTIKLIS 1 OSUTATUD TOOTMISTEGEVUSE VALDKONNAD

1. Käesolev direktiiv ei hõlma uurimis-, arendus- ega katseotstarbelisi käitisi või nende osi.

2. Allesitatud lubatud piirmäärad kehtivad peamiselt tootlikkuse või toodangu kohta. Kui käitaja tegeleb samas paigas ja samas käitises mitme samasse gruppi kuuluva tegevusega, siis tegevusjõudlused liidetakse.

1.1 Põletusettevõtted nimisoojusvõimsusega üle 50 MW¹)

1.2 Nafta- ja gaasitöötlemistehased

1.3 Koksiahjud

1.4 Kivisöe utmisettevõtted

2.1 Metallimaakide (kaasa arvatud sulfiidmaakide) särdamis- või paagutamisahjud

2.2 Malmi või terast tootvad käitised (esmane või teisene sulatamine), kaasa arvatud pidevvalu tootlikkusega üle 2,5 tonni tunnis

2.3 Mustmetalle töötlevad ettevõtted:

1. kuumvaltsimisettevõtted tootlikkusega üle 20 tonni toorterast tunnis
2. sepikojad löögienergiaga üle 50 kJ vasara kohta, kus kasutatav soojusvõimsus on üle 20 MW
3. pinnete pealesulatamine tootlikkusega üle 2 tonni toorterast tunnis

2.4 Mustmetallide valukojad tootlikkusega üle 20 tonni päevas

2.5 Käitised:

1. värviliste toormetallide tootmiseks maagist, kontsentraatidest või teisesest toormest metallurgiliselt, keemiliselt või elektrolüütiliselt
2. värviliste metallide, sealhulgas teisese toorme, sulatamiseks, kaasa arvatud sulamite valmistamiseks, (rafineerimise, valamise jne. eesmärgil) tootlikkusega üle 4 tonni pliid või kaadmiumi ööpäevas või üle 20 tonni kõiki muid metalle ööpäevas

2.6 Käitised metallide või plastide elektrolüütiliseks või keemiliseks pinnatöötluseks kus töötlemisvannide kogumaht ületab 30 m³

¹⁾ Direktiivi 88/609/EMÜ nõuded olemasolevas käitistes kasutatavate materjalide kohta kehtivad kuni 31.detsembrini 2003.a.

3.1 Käitised tsemendiklinkri tootmiseks pöördahjudes tootlikkusega üle 500 tonni ööpäevas või lubja tootmiseks pöördahjudes tootlikkusega üle 50 tonni ööpäevas või muudes põletus-ahjudes tootlikkusega üle 50 tonni ööpäevas

3.2 Käitised asbesti tootmiseks või asbestil põhinevate toodete valmistamiseks

3.3 Klaasi, sh. klaaskiu, tootmisseadmed sulatusvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas

3.4 Käitised mineraalainete sulatamiseks, sealhulgas mineraalkiu tootmiseks, sulatusvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas

3.5 Käitised keraamiliste toodete valmistamiseks põletamise teel, eelkõige katusekivide, telliste, rasksulamtelliste, kahhelkivide, keraamiliste materjalide või portselani põletamiseks tootlikkusega üle 75 tonni ööpäevas ja/või ahjudes mahutavusega üle 4m³ ning mahtuvus-tihedusega üle 300 kg/m³ põletusahju kohta

Tootmine käesolevas punktis loetletud tegevusvaldkondades tähendab alapunktides 4.1.- 4.6. loetletud ainete või ainegruppide tootmist tööstuslikus ulatuses keemiliste menetluste abil

4.1 Keemiatööstuse seadmed alltoodud orgaaniliste põhikemikaalide tootmiseks:

1. lihtsüsivesinikud (atsüklilised või tsüklilised, küllastatud või küllastamata, alifaatsed või aromaatsed)
2. hapnikku sisaldavad süsivesinike derivaadid nagu alkoholid, aldehüüdid, ketoonid, karboksüülhapped, estrid, atsetaadid, eetrid, peroksiidid, epoksüvaigud
3. väävlit sisaldavad süsivesinike derivaadid
4. lämmastikku sisaldavad süsivesinike derivaadid nagu amiinid, amiidid, nitrosoühendid, nitroühendid või nitraadiühendid, nitriilid, tsüanaadid, isotsüanaadid
5. fosforit sisaldavad süsivesinike derivaadid
6. halogeenitud süsivesinikud
7. metallorgaanilised ühendid
8. põhilised plastid (polümeerid, sünteeskiud ja tselluloosil põhinevad kiud)
9. sünteetilised kummid
10. värvained ja pigmendid
11. pindaktiivsed ained

4.2 Keemiatööstuse seadmed alltoodud anorgaaniliste põhikemikaalide tootmiseks:

1. gaasilised ained, nagu ammoniaak, kloor või vesinikkloriid, fluor või vesinikfluoriid, süsinikoksiidid, väävliühendid, lämmastikoksiidid, vesinik, vääveldioksiid, süsinikoksiidkloriid,
2. happed, nagu kroomhape, vesinikfluoriidhape, fosforhape, lämmastikhape, vesinikkloriidhape, väävelhape, ooleum, väävlishape,
3. alused, nagu ammooniumhüdroksiid, kaaliumhüdroksiid, naatriumhüdroksiid,
4. soolad,nagu ammooniumkloriid, kaaliumkloraat, kaaliumkarbonaat, naatriumkarbonaat, booraks, hõbenitraat
5. mittemetallid, metalloksiidid või muud anorgaanilised ühendid nagu kaltsiumkarbiid, räni, ränikarbiid.

4.3 Keemiatööstuskäitised fosfor-, lämmastik- või kaaliväetiste tootmiseks (liht- või liitväetised);

4.4 Keemiatööstuskäitised põhiliste taimekaitsevahendite ja biotsiidide tootmiseks

4.5 Käitised põhiliste ravimainete tootmiseks keemiliste või bioloogiliste protsesside abil

4.6 Keemiatööstuskäitised lõhkematerjalide tootmiseks

5. Jäätmekäitlus

Ilma et see piiraks direktiivi 75/442/EMÜ artikli 11 või Nõukogu 12.detsembri 1991. aasta direktiivi 91/689/EMܹ) ohtlike jäätmete kohta artikli 3 kohaldamist:

5.1 Käitised ohtlike jäätmete kõrvaldamiseks ja taaskasutamiseks, mis on määratletud direktiivi 91/689/EMÜ artiklis 1 (4) toodud loetelus, direktiivi 75/442/EMÜ lisades II A ja II B (toimingud R1, R5, R6, R8 ja R9) ja Nõukogu 16. juuni 1975. aasta direktiivis 75/439/EMܲ) jääkõlide kõrvaldamise kohta, jõudlusega üle 10 tonni ööpäevas

5.2 Käitised olmejäätmete põletamiseks, mis on määratletud 8. juuni 1989.aasta Nõukogu direktiiviga 89/369/EMܳ) õhureostuse vältimise kohta uutest olmejäätmepõletusettevõtetest ja 21. juuni 1989.aasta Nõukogu direktiiviga 89/429/EMÜ ⁴) õhureostuse vähendamise kohta olemasolevatest olmejäätmepõletusettevõtetest jõudlusega üle 3 tonni tunnis

5.3 Käitised tavajäätmete kõrvaldamiseks, nii nagu see on määratletud direktiivi 75/442/EMÜ lisas II punktide D8 ja D9 all, jõudlusega üle 50 tonni ööpäevas

5.4 Prügilad, kuhu ladestatakse jäätmeid üle 10 tonni ööpäevas, või mille üldmaht on üle 25 000 tonni, välja arvatud püsijäätmeprügilad

¹⁾ EÜT L 377, 31.12.1991, lk 20. Direktiivi muudetud direktiiviga 94/31/EÜ (EÜT L 168, 2.07.1994, lk 28).

²⁾ EÜT L 194, 25.07.1975, lk 23. Direktiivi viimati muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ (EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48).

³⁾ EÜT L 163, 14.06.1989, lk 32.

⁴⁾ EÜT L 203, 15.07.1989, lk 50.

6.1 Käitised:

1. tselluloosi tootmiseks puidust või muudest kiudmaterjalidest;
2. paberi ja papi tootmiseks jõudlusega üle 20 tonni ööpäevas

6.2 Käitised tekstiili või kiu eeltöötlemiseks (pesemiseks, pleegitamiseks, merseerimiseks) või värvimiseks jõudlusega üle 10 tonni ööpäevas

6.3 Nahaparkimistehased tootlikkusega üle 12 tonni valmistoodangut ööpäevas

6.4 a) tapamajad tootlikkusega üle 50 tonni rümpasid ööpäevas

2. käitised toiduainete töötlemiseks ja tootmiseks:

- loomsest toormest (v.a. piim) tootlikkusega üle 75 tonni valmistoodangut ööpäevas

- taimsest toormest tootlikkusega üle 300 tonni valmistoodangut ööpäevas (kvartali keskmine)

3. käitised piima tootmiseks ja töötlemiseks, milles võetakse vastu üle 200 t piima ööpäevas (aasta keskmine)

6.5 Käitised loomakorjuste või loomsete jäätmete kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks jõudlusega üle 10 tonni ööpäevas

6.6 Suurfarmid kodulindude või sigade intensiivkasvatuseks suurusega üle:

1. 40 000 linnu;
2. 2000 produktiivsea (kaaluga üle 30 kg);

3. 750 emise.

6.7 Käitised ainete, esemete või toodete pinnatöötluseks orgaaniliste lahustite kasutamisega, eriti viimistlemiseks, trükkimiseks, katmiseks, rasva ärastamiseks, veekindluse tagamiseks, kruntimiseks, värvimiseks, puhastamiseks või impregneerimiseks lahustite kuluga üle 150 kg tunnis või üle 200 tonni aastas

6.8 Käitised grafiidi (tempersöe) või elektrografiidi tootmiseks põletamise või grafitiseerimise abil

LISA II

ARTIKLITES 18 (2) JA 20 VIIDATUD DIREKTIIVIDE NIMISTU

1. Direktiiv 87/217/EMÜ asbestist põhjustatud keskkonnareostuse vältimise ja vähendamise kohta
2. Direktiiv 82/176/EMÜ kloorleeliselektrolüüsitööstuse elavhõbedaheite piirväärtuste ja kvaliteedinõuete kohta
3. Direktiiv 83/513/EMÜ kaadmiumiheite piirväärtuste ja kvaliteedinõuete kohta
4. Direktiiv 84/156/EMÜ elavhõbedaheite piirväärtuste ja kvaliteedinõuete kohta kloorleeliselektrolüüsitööstusse mittekuuluvatest ettevõtetest
5. Direktiiv 84/491/EMÜ heksaklorotsükloheksaaniheite piirväärtuste ja kvaliteedinõuete kohta
6. Direktiiv 86/280/EMÜ mõne ohtliku aine, mis on loetletud direktiivi 76/464/EMÜ lisa nimistus I, mida on hiljem muudetud direktiivi 86/280/EÜ lisa II muutvate direktiividega 88/347/EMÜ ja 90/415/EMÜ, piirväärtuste ja kvaliteedinõuete kohta
7. Direktiiv 89/369/EMÜ uutest olmejäätmepõletusettevõtetest põhjustatud õhureostuse vältimise kohta
8. Direktiiv 89/429/EMÜ olemasolevatest olmejäätmepõletusettevõtetest põhjustatud õhureostuse vähendamise kohta
9. Direktiiv 94/67/EÜ ohtlike jäätmete põletamise kohta;
10. Direktiiv 92/112/EMÜ titaanoksiiditööstusjäätmetest põhjustatud reostuse vähendamise ja lõpliku kõrvaldamise programmide ühtlustamise korra kohta
11. Direktiiv 88/609/EMÜ, mida viimati muudeti direktiiviga 94/66/EÜ, teatud reoainete õhkuheite piiramise kohta suurtest soojusenergiajaamadest
12. Direktiiv 76/464/EMÜ Ühenduse veekeskkonna reostamise kohta ohtlike ainetega;
13. Direktiiv 75/442/EMÜ, mida viimati muudetud direktiiviga 91/156/EMÜ, jäätmete kohta
14. Direktiiv 75/439/EMÜ jääkõlide kõrvaldamise kohta;
15. Direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta.

LISA III

HEITE PIIRVÄÄRTUSTE MÄÄRAMISEL ARVESSE VÕETAVATE REOAINETE NIMISTU

ÕHK

1. Vääveldioksiid ja muud väävliühendid
2. Lämmastiku oksiidid ja muud lämmastikuühendid
3. Süsinikoksiid
4. Lenduvad orgaanilised ühendid
5. Metallid ja nende ühendid
6. Tolm
7. Asbest (lenduvad osakesed, kiud)
8. Kloor ja selle ühendid
9. Fluor ja selle ühendid
10. Arseen ja selle ühendid
11. Tsüaniidid
12. Ained või valmistised, mille kantserogeenne või mutageenne või paljunemist õhu kaudu mõjutav toime on tõestatud
13. Polüklooritud dibensodioksiinid ja polüklooritud dibensofuraanid

VESI

1. Halogeenorgaanilised ühendid ja ained, mis võivad neid ühendeid veekeskkonnas moodustada.
2. Fosfororgaanilised ühendid
3. Tinaorgaanilised ühendid
4. Ained või valmistised, mille kantserogeenne või mutageenne või paljunemist vees või vee kaudu mõjutav toime on tõestatud
5. Püsivad süsivesinikud ning püsivad ja bioakumuleeruvad orgaanilised mürkained
6. Tsüaniidid
7. Metallid ja nende ühendid
8. Arseen ja selle ühendid
9. Biotsiidid ja taimekaitsevahendid
10. Heljum
11. Eutrofeerumist soodustavad ained (eeskätt nitraadid ja fosfaadid)
12. Ained, mis mõjuvad halvasti hapnikubilansile (ning mida on võimalik mõõta BHT, KHT jt. analoogiliste näitajate kaudu).

_______________________

LISA IV

Asjaolud, mida on vaja arvesse võtta artiklis 2 (11) määratletud parima võimaliku tehnika valikul, silmas pidades selle eeldatavat tasuvust ning ettevaatus- ja reostuse vältimise abinõusid:

1. jäätmevaese tehnoloogia rakendamine;
2. vähemohtlike ainete kasutamine;
3. kus sobib, tootmisel tekkivate ainete ja jäätmete ringlussevõtu ja taaskasutamise arendamine;
4. tootmistingimustes tõhusaks osutunud võrreldavate protsesside, seadmete või käitlusvõtete evitamine;
5. tehnoloogilised uuendused ning teaduse ja teadmiste areng;
6. heidete olemus, mõju ja suurus;
7. uue või olemasoleva käitise käikuandmistähtpäev;
8. parima võimaliku tehnika evitamiseks vajalik aeg;
9. tootmises kasutatava toorme (vesi kaasa arvatud) tarve ja olemus ning nende energeetiline kasutegur;
10. heidete kahjuliku keskkonnamõju vältimise või minimeerimise vajalikkus ning sellega kaasnev risk;
11. avariide vältimise ning nendega kaasneva keskkonnaohu minimeerimise vajalikkus;
12. Komisjoni või rahvusvaheliste organisatsioonide poolt avaldatud artikkel 16 (2) kohane teave.

__________________